ITSPEA Blog

 Selles postituses analüüsin, kuidas edasikandumisklausel mõjutab litsentisvalikut vabade litsenside juures.  Ei ole saladus, et copyleft on ettenähtud pigem tarkvara arendusele, mitte tema kommertsialiseerumisele, kuna tarkvara tugeva copyleft' iga on tavaliselt avatud lähtekoodiga ja soodustab seda programmi väga lihtsat tasuta levikut. Näiteks, kui minge arendaja tahaks kasutada vabalitsentsi oma tarkvara levimiseks, millel on tugev copyleft , ja saada selle eest ka mingit raha, siis kiiresti hea nõudluse juhul saaksid turule ka mitu kavalaid konkurente, kes väga edukalt seadust rikkumata muutusid selle tarkvara lähtekoodi ja ka alustasid oma äri. Siis tuleb valida litsentsi nõrga või puuduva copyleft 'iga  Aga asi ei ole alati rahas, veel võivad ka olla mõned probleemid, mis on seotud turvalisusega. Näiteks minge küberturvalisuse tudeng või töötaja arendab unikaalse salasõnade loomise tarkvarat. Kui selle programmi lähtekood on hästi nähtav, kurjategijad võivad väga edukalt

 Selles postituses hindan  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform mitu pakutavaid lahendusi copyrighti kohta.  "20 Years Of Commercial Monopoly"  Tehnoloogiate üldkasutus ja sellega seotud inimkonna tehnoloogiline areng oli mitu korda pidurdatud ainult seetõttu, et minge "ambitsioonikas" ärimees patenteeris oma leiutist pikale ajale, et kergesti raha teenida. Ülalmainitud punkt proovib seda probleemi sooritada humaansel viisil mõlemate ühiskonna ja äride kohta. 20 aastane patent leiutisele või minge teise asjale pärast publitseerimist on piisav aeg, et sel ajal oleks võimalik raha teenida sellest leiutist ja et sellise leiutise mõju ühiskonnale oli juba selge ehk oleks võimalik juba teistel firmadel oma tootmist hakata.  " Registration After 5 Years"  See on samuti positiivne asi, mis soodustaks ausat ja õiget äri. Nagu raamatus juba öeldud, see aitaks korralikult hakata saama nende töödega, millel ei ole autorit, aga

 Siin räägin oma kogemusest ühe Virginia Shea käsu (Ole inimene) kohta.  Mitu aastat tagasi kokku puutusin ühe arvutimänguga, milles on üsna palju mingisuguseid mänguaktiivsuseid ja nendest arusaamine ei ole väga keeruline, aga mängu alguses tuleb väga palju infot nende jaoks ja suurem osa mängujatest ei saa üksinda hakkama selle infovooga edukalt (See mäng on üsna sarnane MMORPG mängudega, aga see ei ole just selline mäng). Siis on kindlasti võimalik internetis infot leidma, aga seal on tavaliselt üsna mahukad seletused ja nad ei ole konkreetsed. Õnneks on selles mängus kõikides regioonides erinevateks eesmärkideks ettenähtud chatid (Tavaliseks suhtlemiseks, recruiting  (inimeste otsimine koos mängimiseks, klani sisseastumiseks), kaubanduseks chat jne.) Sel ajal, kui mina mängisin, mänguga seotud küsimusteks ettenähtud chati ei olnud (aga praegu on), ja küsiti asju tavaliseks suhtlemiseks ettenähtud chatis.                                                Chati akend sellest mängust   

 Selles artiklis räägin ühest kõige rohkem ja ühest kõige vähem realiseerunud visoonipunktist Eesti infoühiskonna arengukavast 2020.  Esiteks räägin sellest visioonist, mis ei õnnestunud palju. Arengukavas on mainitud, et inimesed saavad IKT abil nn targaks tarbijaks ja kulutavad raha säästlikult e-poodide teenuste abil või kui nad elavad targates majades.   E-poed on kindlasti üsna populaarsed praeguseks momendiks, aga neid ei kasutata eriti selleks, et raha säästa. 2013 aastast pole hävinud ka kaubanduskeskusi üldse ja nad on kõik samamoodi populaarsed (koroona aeg on erand). Tavalistel poodidel on ka palju eelistusi, mis takistavad e-poodide soovitavat ülevõimu turul. Reaalses elus on ostetud kaup kättesaadav juba kohapeal ja seal on ka võimalik vaadata kaubale palju lähemal ja siis, kui on võimalus, isegi kuidagi seda kaupa proovida. Näiteks tavalises poes on võimalik mingit riided proovida, aga e-poes seda teha ei saa. Lisaks ka statistika näitab, et Eestis e-ostimised koostavad a