ITSPEA Blog

Selles postituses analüüsin microsofti eetikakoodeksit. Link koodeksile:  https://www.microsoft.com/en-us/legal/compliance/sbc/download . Kuna see dokument on üsna pikk ja blogi postituse pikkuse kriteerium on 0.5 - 1 lehte, analüüsin ainult dokumendi esimest poolt. Selle koodeksi sissejuhatuses selgitatakse, et microsofti eetika poliitika põhiprintsiip on usaldusväärse keskkonda loomine uute saavutamiseks, ilma oma ja teiste inimeste õiguste kuritarvitamiseta. Edasi on kirjutatud, kuidas firmas seda usaldust õigesti luua. Minu arvamusel see tükk on täiesti liigne, kuna seal on ainult kirjutatud kenad omadussõnad oma faktidele tugenemiseta. Oleks seda pigem mõistlik pärast oma poliitika sisu selgitamist jutustada, mitte enne. Järgmiseks tuleb tükk infost eetikaga seotud probleemide lahendamisest firmas. Seal on pigem kirjeldatud need ilmselged asjad, nagu kuidas üldse mõtelda, kui selline probleem juhtub (räägitakse, et on vaja esiteks mõelda, kas see probleem üldse toimusid), milline

Selles postituses jutustan identiteedivargusest andmeturvalisuse seisukohast Identiteedivargus on interneti kasutaja andmete (kontode andmed, isiklikud andmed nagu aadress, nimi, ohvri tuttavate nimed ja üldse kõik, mis on seotud ohvriga) vargus. Edasi need võivad kasutada, et näiteks pangakontot teisele inimesele luua ja kõik seal toimuv kuritegevus toob esiteks tähelepanu pangakonto omanikele.  Selle kuritegevuse elluviimiseks kõige populaarsem meetod on õngitsemine ehk phishing. Inglise keelne sõna heliseb samuti, nagu kalapüük mis tuleneb selle meetodi tegemise protsessist: kurjategija saadab oma ohvrile e-maili ja siis ootab, millal ta neelab ahvatist. Esiteks kuritegijad kogunevad kõiki vajalikku infot oma ohvri kohta, et edasi nendele tuginedes oma strateegiat ehitada. Näiteks ohver harrastab unikaalsete müntide kogumisega, siis kurjategija saadab oma ohvri e-postile mingit pakkumist kohaliku mündikoguja nimel, kes märkas tema tegevus ja tahaks talle mingit ettepanekut teha. Ja

Seal kirjutan ühest IT seadme tugilahendusest puuetega inimeste jaoks. Paljud inimesed kaasaegses ühiskonnas kasutavad nutitelefone ja sealt ka johtub järeldus, et nad peavad olema kättesaadavad igale kasutajale, mille hulgas ka puuetega inimesed. Esiteks tahtsin mingist mobiil seadme lahendusest rääkida, aga leidsin üht, mis pakub Google oma kaardi äpis pimedate inimeste jaoks, mille nimi on üksikasjalik häälejuhendamine (Detailed voice guidance).  Google maps detailed voice guidance Selle lahenduse eesmärk on aidata pimedatel inimestel punktist A punktini B edukalt iseseisvalt saada kasutades häälekäsud. Kindlasti on esialgu võimalik ilmselge vastuvaidlemine, et milleks on see lahendus üldse, kui Google maps'is on juba häälekäskude süsteem mis toredalt töötab? Aga ei pruugi unustada, et pimedad inimesed ei näe üldse ja nad vajavad rohkem infot selleks, et vabalt orienteeruda ruumis, mida pakub selline lahendus. Esimene erinevus tavalisest Google maps'i häälekäskude süsteemist