Teema 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Selles postituses analüüsin, kuidas edasikandumisklausel mõjutab litsentisvalikut vabade litsenside juures.

 Ei ole saladus, et copyleft on ettenähtud pigem tarkvara arendusele, mitte tema kommertsialiseerumisele, kuna tarkvara tugeva copyleft'iga on tavaliselt avatud lähtekoodiga ja soodustab seda programmi väga lihtsat tasuta levikut. Näiteks, kui minge arendaja tahaks kasutada vabalitsentsi oma tarkvara levimiseks, millel on tugev copyleft, ja saada selle eest ka mingit raha, siis kiiresti hea nõudluse juhul saaksid turule ka mitu kavalaid konkurente, kes väga edukalt seadust rikkumata muutusid selle tarkvara lähtekoodi ja ka alustasid oma äri. Siis tuleb valida litsentsi nõrga või puuduva copyleft'iga

 Aga asi ei ole alati rahas, veel võivad ka olla mõned probleemid, mis on seotud turvalisusega. Näiteks minge küberturvalisuse tudeng või töötaja arendab unikaalse salasõnade loomise tarkvarat. Kui selle programmi lähtekood on hästi nähtav, kurjategijad võivad väga edukalt seda programmi uurida ja temaga kenasti eksperementeerida. Lõpuks tuleb programmi tööst täielik arusaamine ja edasine kõikvõimalike selle programmi kasutaja peetuskeeme välja mõtlemine, mis võib halbadeks tagajärgedeks tuua. Ja see probleem puutuv igasse tarkvarasse, milles on vaja kuidagi kasutaja vajalikke andmeid käsitleda. Sel juhul on kindlasti vaja valida litsentsi puuduva copyleft'iga

 Teisest küljest copyleft on kindlasti kasulik tarkvara arendamiseks. GNU ametlikul veebilehel on eeltoodud näide, et GNU C++ kompilaator eksisteerib ainult seetõttu, et teised kasutajad seda arendavad ja jagavad. Copyleft kohustab kasutajaid muudetud versiooni jagada, sest vastasel juhul juhtub litsentsi rikkumine ja sellega seotud tagajärjed. Ilmselge, et juhul, kui on soov mingit tarkvara arendada ja ei ole eesmärgi palju raha teenida, valitakse litsentsi tugeva copyleft'iga.