Teema 4: Info- ja võrguühiskond

 Selles artiklis räägin ühest kõige rohkem ja ühest kõige vähem realiseerunud visoonipunktist Eesti infoühiskonna arengukavast 2020.

 Esiteks räägin sellest visioonist, mis ei õnnestunud palju. Arengukavas on mainitud, et inimesed saavad IKT abil nn targaks tarbijaks ja kulutavad raha säästlikult e-poodide teenuste abil või kui nad elavad targates majades. 

 E-poed on kindlasti üsna populaarsed praeguseks momendiks, aga neid ei kasutata eriti selleks, et raha säästa. 2013 aastast pole hävinud ka kaubanduskeskusi üldse ja nad on kõik samamoodi populaarsed (koroona aeg on erand). Tavalistel poodidel on ka palju eelistusi, mis takistavad e-poodide soovitavat ülevõimu turul. Reaalses elus on ostetud kaup kättesaadav juba kohapeal ja seal on ka võimalik vaadata kaubale palju lähemal ja siis, kui on võimalus, isegi kuidagi seda kaupa proovida. Näiteks tavalises poes on võimalik mingit riided proovida, aga e-poes seda teha ei saa. Lisaks ka statistika näitab, et Eestis e-ostimised koostavad ainult 20% riigis toimuvast jaekaubandusest.

Tarkade majadega on kõik samuti üsna kurb. Mina ei tea ühtegi inimest, kellel oleks tark maja. See on väga mugav teenus aga praegu see ei ole hädavajalik paljudele inimestele ja selle paigaldamiseks tuleb kulutada palju raha ja aega. Tarkade majade ebavajaduse peal on ka selline probleem, et nad ei ole alati raha säästlikud isegi pärast ostmist ja paigaldamist. Selle keerulise süsteemi pidamiseks on vajalik elektrienergia mille eest ka tuleb raha kulutada ja siis tekib küsimus, kuivõrd targad majad on raha säästlikud üldse?

 Järgmine on punkt digitaal seadmete abil personaliseeritud haridusest, mida juba hästi teostati. Hea näide sellest on õppeinfosüsteemid, millised on olemas igal ülikoolil Eestis (edasi ülikool) ja mille abil on võimalik mugavalt valida aineid oma õppekavasse ja jälgida seal oma tulemusi. IKT seadmete kasutamine ka lihtsustab kaugõppurite elu, sest on võimalik vajadusel vaadata loengu videosalvestusi või otseülekannet. Iga ülikool veel kasutab moodle infosüsteemi. Seal on võimalus õppejõududel luua oma kursuse lehekülge, luua ja laduda siia infot, mis on seotud kursusega (mõned lektorid panevad seal oma loengute videosalvestusi), korraldada mingit tunnikontrolli, testi ja küsitlusi. Tudengid võivad selles süsteemis kõiki seda infot jälgida ja sooritada õppejõuduna pakutud teste jne.

 Kokkuvõtteks tahan natuke öelda eesti infoühiskonna arengust üldse. Arvan, et Eesti, nagu väike riik,  sooritab sellega seotud küsimusi ja probleeme edukam võrreldes teiste riikidega. Meil on võimalus e-residentsust omandada, digitaalselt allkirjastama dokumente, e-valimistes osaleda aga paljudes teistes riikides neid võimalusi ei ole, vaatamata sellele, et mõnede nende riikide eelarved on palju suuremad, kui Eesti eelarve. 

 Infoallikad: https://docs.google.com/document/d/1q-THp5zt7QPN7az_TCAvsvxo8bsqBijNu3T-FMiv7TU/edit?usp=sharing