Teema 1: Noppeid IT ajaloost

   Selles postis kirjutan kolmadest ebaõnnestunud IT projektidest, millest võib saada kogemust.  

 1. Beepi

 See oli esialgu üsna edukas projekt, mis kogunes väga palju raha investoritest (149 miljonit dollarit). Beepi pakkus rakendus, mis toimis nagu kauplemisplatvorm kasutatud autode müügiks ja ostuks. Lisaks  lihtsustas organisatsioon askeldus dokumentidega, korraldas auto kvaliteedi kontrollitavaid inspektsioone ja autode vedamine.

 Kahjuks ei saanud hakkama see ettevõtte halva finatsjuhtimise tõttu. Ettevõtte kulud olid 7 miljonit ühe kuu jooksul, mille põhjuseks olid liiga suured palgad ja kulud mõttetutele asjadele. Veel suurt rolli firma äparduses mängis ka see, et seda rakendust kasutades ostja ei saa osa võtta kõige tähtsast auto ostmisega protsessist - iseseisvast auto vaatlus. Klient ei saa ise istuda autojuhi toolis, autorehvide jalaga lüüa ja teha tavalist proovisõitu.

 Järelduseks tohib ööelda, et ettevõte kontrollides on tähtis ettevaatlikulult kulutada raha ja tunda oma klienti ja eksperementeerida temaga.

 2. Star Citizen

 Lühidalt, Star Ctitizen on videomäng kosmoselaevadest, kosmose uurimisest, kaubandusest teiste mängijatega jne. Praeguseks momendiks see on kõige kallim videomäng, millest aga te arvatavasti pole kunagi kulnud, sest see mäng ei ole valmis isegi 9 aasta pärast ja veel arenduses. 31 Märtsi 2020 aasta momendiks selle mängu arenduseks koguti kokku 338 miljonit dollarit. 

 Kõlab üsna positiivselt, aga milles siis ongi probleem? Selle mängu arendajad lubasid luua 100 galaktikaid, millestes oleks võimalik igal planeedil maabuda oma kosmoselaevadest ja uurida ümbrust. Nad isegi ei jõudnud veel üht galaktikat luua. Aga heausklikud ja truud fännid jätkavad annetada oma raha ja lootusega oodata lõpetatud projekti.

 See on hea näide sellest, mis võib juhtuda suure projekti arendusega, kui keegi seda ei piira.

 3. IBM Stretch project

 Räägin ka veel projektist, mis toimus üsna ammu, aga sellest ka võib midagi kasulikkut uurida.

 1956 aastal arvutiteadlaste rühm IBMst otsustas kiiremat superarvutit maailmas. Viies aasta pärast projekt oli valmis ja sai nime IBM 7030 ehk Stretch. Vaatamata sellele, et põhimõtteliselt IBM saavutas oma eesmärki ja nad lõid kõige kiiremat superarvutit selleks momendiks, firma jaoks see oli edukas projekt. 

 IBM kavatses luua seda superarvutit, mis võrreldes selle süsteemiga mis ta pidis asendada, oleks 100 korda kiirem, aga Stretch tuli välja ainult 30-40 korda kiirem ja seetõttu arvuti oodatud hind ei oli saavutanud. Firma katkestas superarvuti tootmist ja kokku oli toodud 9 arvutit. 

 Teisest küljest, aga Stretch tutvustas torujuhtmeid, mälukaitset, mälu põimimist ja muid tehnoloogiaid, mis on kujundanud arvutite arengut sellisena, nagu me neid tunneme.

Infoallikad: https://docs.google.com/document/d/189D_WhFz6jIX-n8Vda92YG6Ym2_WJwMLp_2jg7dQtGs/edit?usp=sharing